Lõuad

Hai lähenes naisele ning vuhises temast mööda tosina jala kauguselt ja kuue jala sügavuselt. Naine tundis ainult kerget laine survet, mis tõstis ta üles ja lasi siis jälle allapoole. Ta jättis ujumise ja hoidis hinge kinni. Edasi ei tundnud ta midagi ning jätkas järskude tõmmetega ujumist.

Hai tundis nüüd tema lõhna ja vibreerimine - korrapäratu ja äge - andis tunnistust kurnatusest. Hai hakkas ringlema veepinna lähedal. Tema seljauim murdis vett, saba, mis peksles edasi-tagasi, lõikas sahinal peegelsiledat pinda. Värinad raputasid ta keha.