Uskudes lillede ilusat hinge - Uno Sikemäe

Igale teekäijale peaks olema jäetud kodutee, igal minemisel oma eesmärk, igatsusel antud võimalus kohale jõuda. Salasoovid ja unistused ootavad täitumist. Kõige selleni jõudmiseks on palju võimalusi ja teeradasid. Minna võib mööda sirget ja siledat teed, astuda uhkelt ja püstipäi oma iseseisvat sammu. Minna võib ringiga, käies tundmatuid radasid, eksides ja teistelt abi paludes oma radasid leides. Võib ka hoopis minemata jätta, istuda ja unistada kuni elu ise sulle eesmärgid koju toob. Mina valisin viimase. Istusin võtsin pliiatsi, paberi ja kirjutasin enda õnnelikuks...
Kutsun Teid armastama ilu enese sees ja ümber.

Märksõnad:
eesti
ilukirjandus
luuletused